Juhtimine

Miks rakendada tööalastes vestlustes edasisidet ja jaatavat keelekasutust?

4. september 2018

Sõnadel on oluline roll inimestevahelistes suhetes. Nii me teame. Sõnadel, mis me välja ütleme, on mõju teistele inimestele. Öeldu tegelik mõju sõltub paljust, sealhulgas ka sõnavalikust.

Töökeskkonnas saame me igapäevaselt oma kaastöötajatelt sõnumeid sellest, kui miski on valesti läinud. Arenguvestlustel antakse meile tagasisidet. Kui need sõnumid on sellises sõnastuses, et käivitavad kaitsereaktsioone või teevad haiget, siis jäävad sellest töötaja sisse jäljed. Ka siis, kui inimene seda välja ei ela või vastu ei hakka. Pikkamööda tilguvad need sõnumid koos teiste juhtumuste ja mõjuritega anumasse, mis ühel hetkel täis saab ja üle voolama hakkab.

Sõnade valikul on mõju. Jaatava keelekasutuse kõige otsesem mõju on suhtlemiskontaktide jätkusuutlikult meeldivamaks muutmine. Sellega on jaatav keelekasutus üks osa emotsionaalsest kirjaoskusest, emotsionaalse ja sotsiaalse intelligentsuse rakendamine.

Kontoris näeb keegi kõrvalt, et kolleeg teeb vea ja vormistab dokumendi valesti. Vea märkaja läheb ja ütleb: „Sul on siin kõik valesti, neid dokumente tuleb blanketile trükkida ja sa unustasid direktori allkirja võtta.“ Küllatki tavapärane praktika on just niimoodi otse ütlema minna. Ikka juhtub ju, et inimene teeb vea ja organisatsiooni jaoks on oluline, et viga saaks parandatud. Kuid kuidas mõjub selline sõnakasutus töötajale ja pikaajalistele töösuhetele?

Hiljuti kõnetas mind üks minu taga praami peale sõitnud auto juht. Ta oli märganud mu sõiduvigu. Ma kiirustasin, kuna polnud kindel, kas jõuan. Tema toon oli mind kõnetades etteheitev ning ta sõnad olid karmid. Ta ütles näiteks, et mu sõidustiil on väga ohtlik. Ma reageerisin sellele – ma läksin kaitsesse, ma läksin turri. Ma teadsin kohe, kui ta mind kõnetas, et tal on õigus, kuid see vestlus ei olnud meeldiv.

Kindlasti oleks praami peal toimunud vestluses abiks olnud mõni lause, mis kasutab jaatavat keelekasutust. „Ma usun, et te tunnete liikluseeskirju,“ või „ma usun, et te oskate kindlasti ohutult sõita“. Sõnastasin siin ümber lauseid, mida mu vestluskaaslane kasutas. Mõne sellise lause kasutamine oleks viinud vestlus teise tonaalsusesse. See inimene käitus õigesti, kui tuli minuga rääkima. Tal oli õigus kõiges selles, mida ta mulle ette heitis. Viis, kuidas ta seda tegi, käivitas minus kaitsereaktsiooni.

Sõnade valikul on mõju. Jaatava keelekasutuse kõige otsesem mõju on suhtlemiskontaktide jätkusuutlikult meeldivamaks muutmine. Sellega on jaatav keelekasutus üks osa emotsionaalsest kirjaoskusest, emotsionaalse ja sotsiaalse intelligentsuse rakendamine.

Enamusele inimestest läheb korda sotsiaalne heakskiit või hukkamõist. Seega võtab iga inimene paremini vastu sõnumi, mis kinnitab, et me oleme sotsiaalselt aktsepteeritavad. Ja kehvemini jõuab kohale sõnum, milles sisalduv mõte on, et me pole hakkama saanud või et me oleme midagi valesti teinud.

Jaatava kõneviisi osa on teisele inimesele kinnitamine, et ta suudab midagi hästi või paremini teha. See on tulevikku suunatud tunnustuse väljendamine. Jaatava kõneviisiga saame näidata oma usku ja lootust, et teine suudab ja soovib teha paremini ning oskab välja tuua parima iseendas. Me näitame jaatavat keelekasutust ja edasisidet rakendades, et usume, et inimeses on see hea ja parem ja parim täiesti olemas.

Meie tänapäevaelu üks osa on netikommentaariumid. Osa sealsetest sõnumitest väljendavad seda, mis kommentaari kirjutaja arvates on valesti. Siiralt, ma ei usu, et nende kommentaaride eesmärk on tegelikult kellegi käitumist muuta. Teise inimese käitumise muutmiseks on olemas väga palju viise, kuid seda mõju pole sõnastustel, mis kohati netis kasutusel. Vastupidi. Negatiivse välja toomine, halvasti ütlemine kipub andma soovitule vastupidise tulemuse. Inimene hakkab end õigustama, tema kaitsemehhanismid aktiveeruvad ning kokkuvõttes veenab ta end veel kindlamini vanal kursil jätkama.

Õigete sõnade valimisega saame puudutada inimeses tema loomupärast soovi õigesti käituda, teha hea tööalane sooritus, esineda kliendi rollis sotsiaalselt aktsepteeritaval moel, olla hea ühiskonnaliige. Edasiside puudutab inimeses seda, mis temas on tõeliselt head ja paremusele püüdlevat.

Jaatava kõneviisi osa on teisele inimesele kinnitamine, et ta suudab midagi hästi või paremini teha. See on tulevikku suunatud tunnustuse väljendamine. Jaatava kõneviisiga saame näidata oma usku ja lootust, et teine suudab ja soovib teha paremini ning oskab välja tuua parima iseendas. Me näitame jaatavat keelekasutust ja edasisidet rakendades, et usume, et inimeses on see hea ja parem ja parim täiesti olemas.

Ma olen ise sündinud ühena neist, kes reageerivad valulikult kriitikale ja tagasisidele. Mu koolitajateel aitasid minu paremaks muutumisele kaasa need inimesed, kes mind õiges suunas juhatasid, minusse uskusid ja seda nii väljendasid, et sellest sündis tahtmine ise ennast muuta. Minu arengule andis suurt hoogu positiivsete ettepanekute lugemine koolituste tagasisidelehtedelt: tee seda rohkem, palun tee järgmine kord jälle nii, pane neid asju koolitusse juurde, sellised harjutused ja seletused aitasid mind. Nende sõnade toel ma kasvasin ja arenesin.

Jaatava keelekasutuse kasutamise üks põhjus tuleneb emotsionaalse kirjaoskuse alusest ‒  mõistmisest, mis teises inimeses sünnib ja kuidas see, mis ma talle ütlen, tema sisemuses toimima hakkab ja missugust käitumist käivitab.

Töökeskkonnas taotleme me sellist emotsionaalset kliimat, mis tagaks edukuse ja organisatsiooni jätkusuutlikkuse läbi seal töötavate inimeste rahulolu. On mõistlik mõelda tegelikule eesmärgile ning seada oma sõnad sellele vastavalt.

Soovin kõigile tulevikuks meeldivaid tööalaseid vestlusi!

Kreet Aun
koolitaja, coach, superviisor ja koostöötreener

Liitu meie pakkumiskirjaga

Liitu meie pakkumiskirjaga