Juhtimine

Keskastmejuht – amet kahe maailma vahel

15. jaanuar 2019

Kas oled mõelnud, et keskastmejuhil on väga põnev ametikoht? Ta on justkui kahe maailma vahel – juhtide ja omanike maailm vastukaaluks töötajate maailm. Soome keeles on ütlus „puun ja kuoren välissä“ ehk siis puu ja koore vahel. See haakub minu arust keskastmejuhi tegevustega väga hästi. See on positsioon, kus on palju kommunikatsiooni ning ka ise kättpidi tegevuste sees olemist. Erinevate tegevuste juhtimist.

Sellel kohal eeldatakse tihti ka erinevaid spetsialisti oskuseid, midagi sellist, mis Sul väga hästi välja tuleb, kui Sa oled ettevõtte seest kasvanud. Keskastmejuhid kasvavadki tihti just ettevõtte seest – müügi- või tootmismahud suurenevad ning on vaja leida uusi toimekaid inimesi. Lihtne ja loogiline ning siis luuaksegi keskastmejuhi ametikoht, et erinevaid tegevusi koordineerida.

Hästi toimivas meeskonnas tehakse otsused üksteisega arvestades. Hästi toimivas meeskonnas teatakse ka üksteise eelistusi.

Kas Sa tead, kui suurt meeskonda saab efektiivselt hallata? Amazoni legendaarsel juhil Jeff Bezosel on sellele küsimusele hea vastus – kahe pitsa reegel. Meeskond peaks olema nii suur, et saaks kahe pitsaga söönuks. Ratsionaalse ning arvusid armastava inimesena võib Sulle nüüd tunduda, et see kõik sõltub pitsa suurusest, sööjate isust ning sellest, kas pitsal on aineid, mida keegi juhtumisi ei söö. Aga kas üldse saabki midagi sellist olla, kui tellitakse ühine pitsa? Usun, et hästi toimivas meeskonnas ei saa. Hästi toimivas meeskonnas tehakse otsused üksteisega arvestades. Hästi toimivas meeskonnas teatakse ka üksteise eelistusi. Jah, meeskonnatöö oskused on keskastmejuhi töös olulisel kohal. Kuid kas ainult? 

Tegelikult esimene samm juhtimises on ikkagi iseenda juhtimine. Kas Sa oled mõelnud, miks enne lennuki õhkutõusmist räägitakse sellest, et hapnikumask tuleb panna esmalt endale ning alles seejärel kõigile neile, kes abi vajavad? Lapsed. Kaasreisijad. Sarnane lugu on ka juhtimisega – kui Sa saad iseenda juhtimisega hakkama, usaldavad Sind ka teised. Kui Sa täpselt tead, mida tahad saavutada, oskad leida ka vajalikke teid ning lahendusi. Aga kas suunad ja ootused on ikka alati üldse paigas? Võrreldes eraeluliste eesmärkidega, on tööga seonduvad eesmärgid üldjuhul defineeritud. Need tulevad omanike poolelt. Aga on ka ettevõtteid, kus plaanimisele väga suurt rõhku ei panda. Sellisel juhul peaksid Sa ise vähemalt endale tööalased plaanid koostama.

Tihti ei soovita planeerimise ning mõttetööga tegeleda peamiselt seetõttu, et juhul kui plaanid mis iganes põhjusel ei realiseeru, on enesetunne kehv. Ei saanud hakkama. Ja milleks endale meelehärmi tekitada, elu on ju niigi täis negatiivseid uudiseid. Saan sellest suurepäraselt aru. Aga teemale peaks lähenema hoopis teise nurga alt  – kui on eesmärgid täpselt teada, saab sellest Sinu igapäevane otsustamise töövahend. Kõiki igapäevaelus ettetulevaid otsuseid saad vaadata läbi „eesmärgi prillide“. Kas antud otsus või tegevus viib Sind eesmärgile lähemale või hoopis kaugemale? Kas ta teeb midagi lihtsamaks või vastukaaluks hoopis keerulisemaks? Eesmärgid ehk selguse loomine on võti efektiivsuse maailma. Sealt edasi annab väga palju erinevaid asju ehitada. Süsteeme luua. Inimesi motiveerida.

Kui on eesmärgid täpselt teada, saab sellest Sinu igapäevane otsustamise töövahend. Kõiki igapäevaelus ettetulevaid otsuseid saad vaadata läbi „eesmärgi prillide“. Kas antud otsus või tegevus viib Sind eesmärgile lähemale või hoopis kaugemale? Kas ta teeb midagi lihtsamaks või vastukaaluks hoopis keerulisemaks?

Lisaks meeskonna ning enese juhtimisele, hõlmab keskastmejuhi töö ka muid juhtimisoskuseid, millel on kindlasti oma spetsiifika – näiteks protsesside juhtimine, projektide juhtimine või veelgi suuremalt, muudatuste juhtimine. Kõiki üksteisele järgnevaid tegevusi saab vaadata kui protsessi. Mida annaks teha, et protsess kulgeks veelgi paremini? Kiiremini? Või ka lõbusamalt? Ning kogu sellest toimetamisest oleks klientidele ning ka ettevõttele endale veelgi enam kasu? Need on tavaliselt küsimused, mida võiks protsesside juhtimise puhul küsida. Protsesside juhtimine haakub väga lähedalt ka töötajatega. Eriti valusalt võib see teema ennast meelde tuletada, kui mõni võtmetöötaja otsustab ära minna ning protsesse pole korralikult kaardistatud. Pole juhendeid või näpunäiteid, mille alusel uuel töötajal on hea sisse elada. Mille põhjal ta saab „näpuga järge ajada“ ning vajalikud tegevused tehtud. Aga tööjõu liikumine on hetkel väga tavaline teema, häid inimesi napib. Neid otsitakse. Konkurendi juurest on neid lihtsam leida, kuna valdkonna spetsiifiline koolitus on neile juba tehtud.

Ja ka projektide juhtimisel on oma spetsiifika nii info jagamise, kui ka realistliku tähtaja leidmise võtmes. Eesmärgistamine ja korralik projektiplaan on omal kohal kindlasti ka siin. Samuti tõhusa projektimeeskonna moodustamine. Mida annaks siin teha, et järgmine projekt suurepäraselt õnnestuks? Mida võiks mõnest varasemast projektist õppida? Kas peale projekti lõppu üldse tehakse kokkuvõte? Ning ka mõtted pannakse ka paberile kirja. Inimesed unustavad erinevaid asju üllatavalt kiiresti.

Selline see keskastmejuhi igapäeva elu on. Sõltuvalt organisatsioonist ning juhi kogemusest kindlasti ettevõtete kaupa väga erinev. Need on ka teemad, mida käsitleme „Keskastmejuhi arenguprogrammis“. Kui Sul nende teemade vastu sügavam huvi, oled oodatud selle programmiga liituma.

Priit Kuuskme
koolitaja ja edutreener

9. mail 2019 alustab taaskord Praktikult praktikule: keskastmejuhi arenguprogramm, mis koosneb neljast moodulist – enesejuhtimine, meeskonna juhtimine, protsesside juhtimine ning planeerimine ja otsustamine.

Liitu meie pakkumiskirjaga

Liitu meie pakkumiskirjaga