Eneseareng

Kuidas võtta vastu otsuseid pingelistes olukordades?

4. juuli 2019

Kujutle, et sinu organisatsioonis korraldati töötajate küsitlus. Oled selle asutuse üks osakonnajuhatajatest ja juhina on sul veel üsna vähe kogemusi. Hiljuti toimusid sinu allüksuses suured ümberkorraldused, oli ka koondamisi. Said just kätte küsitluse kirjaliku kokkuvõtte ja näed nii numbrilisi kui sõnalisi hinnanguid. Muuhulgas loed: „Liialt kiirustav, alluvate jaoks pole aega“, „Asjalik ja pädev“, „Ei suuda lahendada töötajatevahelisi probleeme“, „Ninakas ja eemalehoidev, aga oskab oma tööd päris hästi“. Sõnalisi hinnanguid täiendavad arvulised kokkuvõtted ja saad end teiste juhtidega võrrelda. Sulle juhina antud hinnangud on keskmisest madalamad.

Või et…

… oled väikeettevõtte omanik ja juht. Ettevõte on omas valdkonnas tegutsenud 10 aastat ja oled uhke, et sul on õnnestunud tööle värvata kompetentne meeskond inimestest, kes omavahel sobivad ja on tööle pühendunud. Nüüd aga juhtus midagi. Täna kohtusid ühe töötajaga, kes tuli nuttes sinu juurde ja rääkis, et töökaaslane on tema kohta valelikke kuulujutte levitanud. Ta ei soovi enam selle inimesega koos töötada ja hakkab uut töökohta otsima.

… sul on noor linnukoer, kellega sul meeldib õhtuti pikki metsaretki ette võtta. Ühel õhtul metsas võtab su neljajalgne sõber jälje üles ja kaob tuhatnelja laanesügavikku. Sinu korduva kutsumise ja hüüete peale koer välja ei ilmu.

Kindlasti on sul oma elust, tööst, juhtimis- või juhendamispraktikast tuua kümneid näiteid ebameeldivalt üllatavatest olukordadest, mis kergitavad üles ebamugavaid ja valusaid emotsioone ning nõuavad otsustavat tegutsemist.

Kuidas mitte lasta olukorral ennast emotsionaalselt kahjustada?

Meile kõigile meeldib end hästi tunda. Teravate tunnete meelevallas kaldume toimima automaatselt „võitle, põgene või tardu“ režiimil. Üritame teha kõikvõimaliku ebameeldivatest tunnetest vabanemiseks ja jätame tegemata selle, mis tooks pikas perspektiivis kõige rohkem kasu ja rahuldust. Alateadlikult lootes oma tundeid leevendada võime teisi süüdistada, ennast mõttes nahutada, tunnete põhjuseid analüüsida, mõne meeldivama asja peale mõelda, kättemaksu haududa, tähelepanu muudele asjadele viia, raskest olukorrast põgeneda või eemale hoida, otsuseid edasi lükata.

Emotsioone ei saa vältida, lämmatada ja nendega pole mõtet võidelda. Ent valik, mida kannustab viha, ärevus, ahnus või hirm, viib enamjaolt halbade otsusteni. Saame  õppida oma tunnetega tulemuslikumalt koos tegutsema, laskmata emotsioonide ebausaldusväärsetel nõuannetel dikteerida valikuid. Üks elukunsti trikkidest on säilenõtkuse ehk psühholoogilise paindlikkuse suurendamine, mis võimaldab igas olukorras olla selge peaga, juhindudes eelkõige oma väärtustest, mitte hetketujust.

Me pole oma emotsioonide vangid. Tunnete konksu otsast pääsemiseks on mitmeid kasulikke strateegiaid. Näiteks märgata, kus meie kehas emotsioon end ilmutab, lihtsa sisekõne abil seda tunnet teadvustades: „ma märkan viha“.  Lubada tekkinud tundel olla, sest emotsiooniga võitlemine või selle tõrjumine üksnes suurendab tunde intensiivsust. Samas avardades olukorrateadlikkust – märgates tunnet, paneme tähele ka ümberringi toimuvat ja võtame situatsiooni lahendamiseks midagi ette.

Enda säilenõtkuse suurendamisel kehtib rahvasuust pärit ütlemine, „harjutamine teeb meistriks“, – järjepidevalt proovides ja katsetades muutume üha  vilunumaks emotsioonidest ajendatud tegutsemisimpulsside märkamisel ja nende impulsside ohjamisel. Tänapäevaste aju-uuringute valguses teame, et aju on neuroplastiline, suuteline looma uusi ühendusi (omandama ja täiendama mistahes oskusi) kogu elu vältel.

Otsustamisse ja eesmärkide seadmisse kaasatud väärtused pakuvad tuge ka otsuste elluviimisel.

Kuidas ühenduda oma väärtustega?

Meie tähelepanufookus loob meie hetkereaalsuse. Millele tähelepanu suuname, seda võimendame. Olukorrast tulenevatele piirangutele ja takistustele keskendudes võimendame neid. Tähelepanu valitsemine annab suured eelised. Käepäraseks vahendiks on endale (vajadusel ka teistele) esitatavad küsimused. Mis on sulle selles olukorras tähtis? Milline inimene / juht / kolleeg / elukaaslane  sa olla tahad? Mille nimel soovid tegutseda? Mis pikas plaanis organisatsioonis töötavate inimeste jaoks kõige parem on?

Need küsimused toovad fookusesse väärtused.

Tunnustatud sotsiaalpsühholoog Claude Steel soovitab keerulistes olukordades jõu ammutamiseks tuletada meelde oma väärtused, teadvustada, mis sulle sügaval sisimas enim korda läheb. Oma väärtustega ühenduses olles tunneme end turvalisemalt, oleme märgatavalt vähem kaitsepositsioonil ja avatumad ning suudame hõlpsamini probleeme lahendada.

Väärtused näitavad tegevuse soovitud kvaliteeti: arendav, järjepidev, koostööaldis, õppiv ja arenev, julge, loov, uuenduslik, avatud jne. Väärtusi järgivad teod toovad kaasa pikaajalist kasu. Need on nagu kompass – annavad õige suuna ja pakuvad kasulikku juhatust.

Otsustamisse ja eesmärkide seadmisse kaasatud väärtused pakuvad tuge ka otsuste elluviimisel. Albert Einstein sõnastas selle nii: „Ärge püüdke saada edukaks inimeseks, vaid inimeseks, kes järgib oma väärtusi.“

Kuidas emotsionaalselt laetud olukordades teha tarku otsuseid?

Kui elu veeretab ette raske valiku – kas lõpetada töötajaga tööleping, kas kolida uue töökoha pärast teise linna, kuidas toimida abivajavate eakate vanematega – vajame lisaks selgele peale ja väärtustega ühendumisele ka läbimõeldud otsustusprotsessi. „Parem otsustamisprotsess parandab oluliselt otsuse tulemusi ja tuleb kasuks ka igapäevaelus“, väidavad Sydney Ülikooli professor Dan Lovallo ning McKinsey & Company juht Oliver Sibony viie aasta jooksul uuritud 1048 äriotsuse põhjal. Nad leidsid, et „protsess on analüüsist tähtsam kuus ühe vastu“.

Kui elu veeretab ette raske valiku, vajame lisaks selgele peale ja väärtustega ühendumisele ka läbimõeldud otsustusprotsessi.

Protsess on millegi tegemise tee. Tulemus on tegude tagajärg. Võimatu on tulemust täpselt ette ennustada. Protsessile keskendumine vabastab kasutust lisapingest ja murest tehtud valiku „õigsuse“ kohta, võimaldades täielikult pühenduda parima otsuse sünniks vajalike sammude astumisele. Otsustamisvaldkonna eksperdid Chip ja Dan Heath toovad välja iga otsustusprotsessi 4 olulist etappi: valikuvõimaluste hulga suurendamine, oma oletuste tegelikkuses testimine, enne otsustamist olukorra eemalt vaatamine, valmisolek selleks, et võime tuleviku osas eksida. Toimiv protsess on liitlane mõtlemise kallutatusest tulenevate moonutustega toimetulekul, mille eest Nobeli majandusauhinna pälvinud  käitumisteadlane Daniel Kahneman hoiatab.

Pingeolukorrad on meie kasvulavadeks. Uurides nende olukordade lahendamiseks juba olemasolevat töövahendite komplekti ning seda jõudumööda täiendades, võime olla kindlad, et omame piisavalt mõjujõudu targa otsuse langetamiseks mistahes situatsioonis. Tsiteerides emeriitprofessor Mare Porki: „Inimese areng toimub kriitiliste olukordade lahendamise, eneseanalüüsi ja elufilosoofia selginemise kaudu.“

Ave Eero
täiskasvanute koolitaja (tase 7), neuro- lingvistilise programmeerimise (NLP) treener, teadvelolekupõhise omaksvõtmise ja pühendumise treeningu (ACT) läbiviija, psühholoog

10. septembril 2019 toimub koolitus Kuidas võtta vastu otsuseid pingelistes olukordades?, kus räägime, kuidas pinged raskendavad otsustamist ning mida saame ise kontrollida ja muuta, et luua läbimõeldud otsustamisprotsess ning langetada väärtuspõhiseid otsuseid. Analüüsime igapäevatöös ja –elus ettetulevaid pingeolukordi ja õpime erinevaid eneseregulatsioonitehnikaid läbimõeldumate otsuste vastuvõtmiseks.

Liitu meie pakkumiskirjaga

Liitu meie pakkumiskirjaga