Aasta oli siis 1937, kui Napoleon Hill kirjutas oma kuulsa raamatu „Mõtlemist muutes rikkaks“ („Think and Grow Rich“). Ta väitis oma raamatus, et kui piisavalt palju millelegi keskenduda, midagi oluliseks pidada, siis suure tõenäosusega on seda võimalik ka saavutada.
Oli aeg, kus ei olnud veel tehtud palju ajauuringud, ei olnud veel teadulikku töid selle taga, kuid tasapisi hakkas teadus sellele mõttele kinnitust leidma. 1974a Pisa Ülikoolis Itaalias uuriti ärkveloleku ning magamamineku kontrollimehhanismi. Leiti, et ajus on keskus, mis seda kontrollib. Leiti ka seda, et sama keskus kontrollib söögiisu, hingamist, südametööd – väga paljusid elutähtsaid toiminguid. Seda keskust nimetatakse retikulaarseks aktiveerimissüsteemiks ehk RAS. Lisaks elutähtsate toimingute kontrollile, kontrollib see ka informatsiooni, mida meile igapäevaselt antakse ning mida oleme suutelised vastu võtma.
Oled kunagi mõelnud sellele, et kõik inimesed kogevad maailma natuke omamoodi. Igal inimesel on justkui oma vitraažaken. See ongi põhjus, miks töö inimestega on nii põnev. Meie ümber on 400 000 000 000 bitti informatsiooni sekundis, kuid oleme võimelised vastu võtma sellest ainult 2000 bitti. See tähendab aga seda, et 99,9% informatsioonist, mis meie ümber on, ei jõua meieni.
Miks see nii on? Sest informatsiooni töötlemine nõuab energiat. Mida rohkem informatsiooni tuleb töödelda, seda rohkem kulub energiat ning seda vähem energiat jääb muude tegevuste ja oluliste asjade jaoks. Meie eest tehakse analüüs ära ning näidatakse vaid seda, mis on oluline. Vähemoluline jääb aga tagaplaanile.
Näiteks, oletame, et mõnda aega oled mõelnud uue auto ostmisele. Võib-olla oled ka automargi ja/või värvi välja valinud. Mis nüüd juhtub, on see, et üha enam hakkad just seda konkreetset automarki (või värvust) tänavapildis märkama; meedias olevad reklaamid justkui näitavad vaid seda konkreetset automarki; tuttavad räägivad just sellest automargist. Veider, eksole? Tegelikult on see auto kogu aeg olnud nii tänavapildis, meedias kui ka tuttavate vestlustes. Lihtsalt oled hakanud seda nüüd rohkem tähele panema, sest endas oled jõudnud otsusele, et soovid just seda autot soetada. Selle taga ongi retikulaarne aktiveerimissüsteem ehk keskus, mis analüüsib infot sinu sees ning näitab seda, mida oluliseks pead.
RAS (retikulaarne aktiveerimissüsteem) on nagu interneti otsingumootor. Kui trükid Google otsingusse huvipakkuva märksõna, pakutakse lehekülgede kaupa informatsiooni. Samaaegselt hakatakse näitama ka reklaami selle sama märksõnaga seonduvalt. See on Google äriloogika.
Kui kirjutad otsingumootorisse „Puhkusereis Türgi“, hakkad seejärel nägema pilte Türgi puhkusekeskustest. Hakkad nägema võimalusi, mida seal pakutakse. Google äriloogika taga on küll müügistrateegia ja reklaam ning raha. Kuid väga sarnaselt toimib ka meie sees olev retikulaarne aktiveerimissüsteem, näidates erinevaid tegevusi, objekte, pilte, mis süsteemile tundub, et on meie jaoks olulised.
Kuidas aga seda kõike kasutada enda eesmärkide saavutamisel? Kuidas toimida igapäevaselt vastavalt, et enda sees olev süsteem näitaks õigeid asju ning juhataks õigete inimesteni? Õnneks ei peitu vastus raketiteaduse omandamises. Tuleb lihtsalt piisavalt palju soovitule mõelda. Hea mõte on maha pidada mõned inspireerivad vestlused enda sisemise minaga, et viia süsteemi fookus soovitule ja näidata, et see on päriselt Sinu jaoks oluline. Ka visuaalide loomine on üks hea nipp – näiteks visioonitahvel. Muide, visualiseerimist soovitan väga tõsiselt võtta. See on suurepärane võimalus RASi fookuse koondamiseks soovitule. Kui suudad süsteemile soovitu olulisuse selgeks teha, siis seda enam hakatakse näitama ka võimalusi, kuidas seda saavutada.
Priit Kuuskme
Lifecoach.ee
Edutreener, coach, koolitaja
Originaalallikas: https://lifecoach.ee/retikulaarne-aktiveerimissusteem/