Eneseareng

Kuidas töö kontekstis oma emotsioone juhtida?

17 aprill 2018

Emotsinaalne intelligentsus on esmatähtis kõigile, kelle ülesanne on motiveerida, juhtida, arendada teisi inimesi ja teha tööd meeskonnas. Inimene suudab juhtida teiste emotsioone eelkõige tänu oma personaalsetele oskustele, mille abil ta oskab juhtida enda emotsioone ehk tänu emotsionaalsele kirjaoskusele.

Meeskondade ja inimeste juhtimine on tihedalt seotud oskusega aru saada ja vastata meeskonna liikmete emotsioonidele – vastamiseks läheb vaja ka suhtlemisoskusi. Lõpuks on vaja otsustada, kuidas vastata emotsioonidele nii, et see oleks kooskõlas meeskonna, osakonna  ning organisatsiooni väärtustega. Mängu tulevad veel pika- ja lühiajalised eesmärgid ja hetke prioriteedid. Otsustamisel põimuvad emotsioonide juhtija personaalsed-, suhtlus- ja professionaalsed oskused.

Vastutuse võtmine oma emotsioonide eest ja meeskonna emotsionaalse atmosfääri ees on töökultuuri osa ja see on arendatav eelkõige juhtide initsiatiivil.

Emotsioonide juhtimine tööl haarab järgmisi põhimõtteid:

Teadlikkus enda emotsioonist

Emotsioonid on alati kehaline komponent ja hinnanguline suhtumine. Kehaline komponent on näiteks pulsi ja/või seedimise kiirenemine, higistamine, vererõhu tõus jmt. Kehalisi aistingud on seotud ka subjektiivse läbielamisega näiteks raskustunne rinnas, kõhus keerab jms. Hinnanguline komponent sisaldab tähendust, mille inimene sellele tundele annab ja kuidas mõtleb. Enne pingelist koosolekut kõhus keeramist tundes võib mõelda mitmel erineval viisil ehk omistades kehalisele subjektiivsele aistingule erinevaid tähendusi:

1. Appi, mul kõhus keerab, ma kardan! Kindlasti pole mu esitlus see, mida minult oodatakse.

2. See on minu energia kõhus! Mul on jõudu ja ma kasutan seda, et anda endast parim, mis mul hetkel on.

Emotsioonidega on alati seotud energia tõus või langus ja ka motivatsioon.  Neil erinevatel tähendustel-mõtetel on mõju inimese käitumisele. Esimene mõtlemine kinnistab negatiivsete emotsioonide nõiaringi.  Kui inimene on teadlik oma keha aistingutest ja mõtlemisest, saab ta sorteerida ja korrigeerida oma toetavaid ja piiravaid uskumusi ning valida toetavama mõtlemissviisi. 

Vastutus

Iga inimene kannab vastutust oma emotsioonide eest. Kui emotsioonide eest tehakse vastutavaks  kolleeg, meeskond või ka klient, mõjub see mürgiselt töökeskkonnale. Näiteks: „Sinu pärast olen ma nüüd endast väljas“ vms. Halvasti mõjub ka umbisikuline passiivagressiivne väljendusviis: „Ega meil siin keegi ise mingit initsiatiivi ei võta“. Tähtis on kasutada emotsioonide juhtimisel vastutusrikast kõnepruuki: „Ma olen sellest olukorrast häiritud! Ma tajun passiivsust meeskonnast, mida teie märkate?“

Iga juht ja meeskonna liige vastutab ka selle eest, et tema sõnumit oleks võimalik teisel vastu võtta. Vastutuse võtmine oma emotsioonide eest ja meeskonna emotsionaalse atmosfääri ees on töökultuuri osa ja see on arendatav eelkõige juhtide initsiatiivil.

Kohalolu võime

Emotsioonid on ajutised, need tulevad ja lähevad. Shawn Achor, kes on 10 aastat Harwardis õnneteemaliste uuringutega tegelenud, ütleb, et õnne- ja heaolutunnet saab otsida siin ja praegu. Nii et ärge lükake seda edasi, tähistage õnnestumisi kohe, kasvõi 5 minutit – ja kõik teevad tööd innukamalt. Hetkes olemise võime on seotud ka emotsioonidele tähenduse andmisega. Sageli on inimestel kaldavus omistada hetkesündmustele tähendusi, mis on pärit minevikust. Emotsioonide juhtimisel on tarvis püsida käesolevas hetkes ja juhina aidata püsida hetkes ka meeskonnal ja selle liikmetel. Hetkes olemise küsimused on näiteks: „Kuidas sa praegu olukorda koged?“
Käesolevas hetkes on võimalus teha ka kokkuleppeid tulevikuks: „Lepime homseks kokku uue koosoleku, lepime kokku, kuidas edaspidi austavalt oma mittenõustumist väljendada“.

Kui inimene on teadlik oma keha aistingutest ja mõtlemisest, saab ta sorteerida ja korrigeerida oma toetavaid ja piiravaid uskumusi ning valida toetavama mõtlemisviisi.

Kontakt

Võime säilitada emotsioonide juhtimisel kontakt iseenda ja väliskeskkonnaga on samuti emotsionaalse kirjaoskuse vältimatu osa. See on võime jääda dialoogi kolleegiga, mõista tema vajadusi ja samal ajal olla kontaktis meeskonna ja organisatsiooni vajadustega ning endaga. Kontaktivõime tähendab ka teiste emotsioonide talumise võimet ja võimet jääda selgeks ning austavaks (vältida passiivagressiivsust ja olukorda, kus sõnade sisu on vastuolus nende väljendamise viisiga).

Kontakt ümbritsevaga, teadlikkus, hetkes olemise oskus aitavad teadlikult suunata konflikti emotsionaalset dünaamikat.

Merit Lage
koolitaja, töönõustaja, coach ja superviisor

26. septembril 2018 toimub koolitus „Kuidas emotsioone teadlikult juhtida?“, kus omandatakse teadmised emotsioonide juhtimise alustest ja emotsioonide konstruktiivsemaks haldamiseks.

Liitu meie pakkumiskirjaga

Liitu meie pakkumiskirjaga